Maapealne segadus See on Maa pinna soovimatu kaja: mäed, metsad, hooned, põllud ja lained põrkavad radari signaali tagasi. Maapealse radari või õhusõiduki radari jaoks on see suurim avastamisprobleem — kaja 40–70 dB 10 000–10 miljonit korda, detsibellid ja logaritmidNad on tugevamad kui madala lendava sihtmärgi kaja.
Maapinna segaduse omadused:
- Peaaegu null doppler: Maapind on paigal, nii et segaduse kaja on umbes doppleri sagedus 0 ()Doppleri efekt). See on rõhumise võti.
- Jagatud: Segadus täidab paljusid vahemikus ja nurgas asuvaid rakke samaaegselt, erinevalt kompaktsest punkti sihtmärgist.
- Sõltuvalt raseerimisnurgast ja maastikutüübist: järsk reid ja kare/märg maastik annavad rohkem peegeldust; sile meri madala raseerimisnurgaga vaid vähe (kuni äkki palju kõrgemal merevees). — "mere ogad".
Kuidas radarid segadust vähendavad:
- MTI/Pulse Doppler (()Impulsi doppleri radar ja liikuva sihtmärgi indikaator: filtreerib välja kõik null-doppleri ümber ja jätab liikuvad sihtmärgid — kõige olulisem tehnika.
- Segaduskaustad: Radar mäletab, kus tahke segadus on ja ignoreerib neid rakke.
- STC (Sensitiivsuse ajakontroll): võtke tugevdus tagasi kohe pärast pulsi, sest tihe segadus on kõige tugevam.
- CFAR (()Piirmäär, pidev valehäire ja automaatne kasumikontroll): liigutada künnist koos kohaliku segaduse tasemega.
Segadus on ka peidukoht. Autor sälgu/kiire- manööver lendab lennukiga üle radari, nii et tema doppler langeb nulli — Seejärel kaob see radari abil segadusfiltrisse ({{commentsTotal}})Impulsi doppleri radar ja liikuva sihtmärgi indikaator). Chaff (()Chaff) tekitab kunstlikku segadust ja kaudse maastiku maskeerimine (()Maapinna maskeerimine* laseb eesmärgil teadlikult maasse sulanduda.