GNSS toimib L-riba (1)–2 GHz. See valik on kompromiss: piisavalt madal, et pääseda läbi atmosfääri ja kerge taimestik suhteliselt hästi, piisavalt kõrge kasutatavate antenni mõõtmete jaoks. Kõik GPS-sagedused on tuletatud ühest 10,23 MHz baaskellast.
| Rehvi | Sagedus | Signaalid | Kasuta |
|---|---|---|---|
| L1 | 1575,42 MHz | C/A, P(Y), M, L1C | tsiviil- ja sõjavägi; kõige sagedamini kasutatakse |
| L2 | 1227,60 MHz | P(Y), M, L2C | sõjaline + (kaasaegne) tsiviilotstarbeline; ionosfäär |
| L5 | 1176,45 MHz | L5 (Eluohutus) | Tsiviillennundus; võimsam, jõulisem |
Teised süsteemid on osaliselt peal: Galileo E1 kattub L1-ga ja E5a langeb kokku L5-ga. See on tahtlik. — võimaldab mitme tähtkujuga vastuvõtjaid (Kaitse ja moslemivastane võitlusKuid see tähendab ka seda, et üks kahetsus L1 sagedusel tabab kohe GPSi ja Galileo.
Ionosfäär aeglustab signaali sagedusest sõltuvat. Vastuvõtja, mis mõõdab samaaegselt kahte rehvi (nt L1 ja L2/L5), saab arvutada ja arvutada selle viivituse. — Seetõttu on täpsed ja sõjalised vastuvõtjad alati kahekordse sagedusega. EW puhul on see samuti asjakohane: kaheribalisi vastuvõtjaid on raske täielikult häirida kui üheribalisi.