GNSS-vastuvõtja määrab oma asukoha küpsus Mitme satelliidi signaali mõõtmine. Iga satelliit edastab pidevalt oma täpset asukohta ja äärmiselt täpset ajatemplit (pardal olevast aatomkellast). Vastuvõtja võrdleb seda ajatemplit oma kellaga ja arvutab kauguse ajavahest — radar võtab kauguse küpsusest ({{commentsTotal}})Kaugus sihtmärgist radariniAga üks suund.
Mõõdetud kaugust nimetatakse a pseudorange"pseudo", sest vastuvõtja odav kell ei ole sünkroniseeritud satelliitide aatomkelladega. See kella viga on neljas tundmatu, kolme asukoha koordinaatide (x, y, z) kõrval. Neli tundmatut nõuavad Vähemalt neli satelliiti:
Neljanda tundmatu kõrvalprodukt on see, et igal GNSS-vastuvõtjal on ka äärmiselt täpne aeg Tagastab. Sellepärast sõltuvad telekommunikatsioonivõrgud, energiavõrgud, börsikaubandus ja andmesideühendused GPS-ajast — ja seetõttu on GNSSi aja häirimine või moonutamine sama kahjulik kui positsiooni häirimine.
Satelliidid on MEORada (keskmine Maa orbiit) ~20 200 km kõrgusel. Üle selle tohutu vahemaa on signaal, mis jõuab Maa miinusesse. — Ja see on just see nõrk koht, mis Põhiline haavatavus Töötas välja.