Pärast avastamist ja tuvastamist peab relvasüsteem sihtmärki sihtima üle võttaSeda nimetatakse ülevõtmiseks. sihtmärgi leidmineJälitusandur on seadistatud õiges suunas seireradari suunas (kiilumine), otsides väikeses mahus ja lukustades. Sellest hetkest algab jälitamine• sihtmärgi asukoha pidev mõõtmine ja prognoosimine, piisavalt täpne, et relva luua.
Jälgimine on võimalik radariga ()Sihtmärgi jälgimine radari abil: sihtmärgi jälgimise radar kuni Sihtmärgi jälgimise radari tehnikad) või passiivne IR/EO-ga (Sihtmärgi hankimine ja jälgimine IR kaudu) — Kaasaegsed süsteemid ühendavad mõlemat.
Sihtmärgi jälgimine radari abil: sihtmärgi jälgimise radar
The Sihtmärgi jälgimise radar (TTR) on kõiges varajase hoiatamise radari vaste. — Sest tema töö on vastupidine: mitte paljud eesmärgid ei ole jämedad, vaid üks eesmärk (või mõni) äärmus järgib tähelepanelikult.
| Funktsioon | EW radar | TTR |
|---|---|---|
| Sagedus | VHF – L | X – Ka (lühilaine → kitsas kiire), Nurgalahutus) |
| Bundle | lai (fan) | väga kitsas (pliiats, ~1°) |
| PRF | madala | kõrge (kiired uuendused, üheselt mõistetav doppler) |
| Skaneeri | 360° Otsing | sihile suunatud |
| Range | väga suur | väiksem (piisab relvade levikuulatusest) |
| väljundi | Õhukujutise äkiline/jäljed | Pidev tulejuhtimise lahus: Az, El, R, v suure kiirusega |
TTR järgib eesmärki kolmes dimensioonis samaaegselt kolme väravaga: üks lasketiiru (ajaaken eeldatava kaja ümber), a nurgarada (antenn keskendub endiselt eesmärgile, Sihtmärgi jälgimise radari tehnikad) ja dopplerradarid Kiirusvärav (filter ümber eeldatava doppleri nihke). Jälgija ennustab pidevalt, kus peaks olema eesmärk ja korrigeerib erinevust.
TTR, millel on teie lennuk rajal, on otsene löök — Seetõttu eristavad radari hoiatusvastuvõtjad radarirežiime (otsimine / omandamine / raja / raketi juhtimine) PRF-ile, skaneerimismuster ja lainevorm ning annavad "lukusta" kuuldava häire. Kolm väravat on ka pettuse-segamise sihtmärgid: laskekauguse värava tõmbamine, kiiruse värava tõmbamine ja nurga vastuvõtmine, millest igaüks tõmbab oma sadama sihtmärgist välja.
Sihtmärgi jälgimise radari tehnikad
Kuidas TTR teab, et sihtmärk ei ole täpselt oma kimbu keskel? — Ja kumba poolt juhtida? Selleks on välja töötatud järjestikused nurkjälgimistehnikad:
Järjestikune armastus / lohe vahetamine
Kimp seatakse vaheldumisi loodetavast sihtsuunast vasakule/paremale (ja üle/alla). Kui kaja on ühes asendis tugevam kui teises, on sihtmärk keskelt ja reguleerib radarit. Lihtne, kuid aeglane ja tundlik sihtmärkide suhtes, mille kaja tugevus kõigub.
Kooniline skannimine
Kiir pöörleb pidevalt vaatevälja ümbritsevas koonuses. Kui sihtmärk on täpselt teljel, siis kaja on konstantne; kui see on vale, lainetab kaja tugevus pöörlemisega. — ning alates selle modulatsiooni faasist ja sügavusest järgige vea suunda ja suurust.
Kooniline skaneerimine oli standardne aastakümneid, kuid sellel on kurikuulus nõrkus: sihtmärk saab mõõta skaneerimissagedust (või arvata) ja moduleerida oma kaja samas rütmis haletsusega. — pöördkasumi segamine — Teeb radari vales suunas ja kaotab oma jälje.
Monopulss
Kaasaegne standard. Antenn saab iga kaja samaaegselt mitmes toidusarves (tavaliselt 4 kvadrandit). Summa ja erinevuse signaalide (Σ ja Δ) moodustamisega mõõdab radar radar ühest pulsist Täpselt, kui kaugele ja millisele poole on sihtmärk keskusest:
- Ei skaneerivat rütmi → midagi mängida pöördkasumiga: palju vastupidavam nurgapettusele.
- Nurgaviga impulsi kohta → kiired, täpsed rajad, ka kõikuvatel sihtmärkidel.
Track While Scan (TWS) ja phased array tracking
TWS Järgige otsinguradarit: antenn jätkab ringi skaneerimist ja tarkvara ehitab "hittide" vahel paljude eesmärkide jälgedega samaaegselt. Sihtmärgi kohta vähem täpne kui spetsiaalne jälgija, kuid sihtmärk ei märka, et seda järgitakse — Radar muudkui otsib. Faseeritud massiivid ()Antenni kujud) kuni viimase etapini: Kimp hüppab elektrooniliselt otsingumahu ja kümnete raja sihtmärkide vahel, sadu kordi sekundis.
Sihtmärgi hankimine ja jälgimine IR kaudu
Samuti saate jälgida ilma kunagi saatmata. Üks IR Tracker hoiab sihtmärgi soojuskontrasti oma välja keskel, sama juhtimisahelaga nagu radarijälgija — Ainult kaja siin on sihtmärgi enda kiirgus.
Rakendamise viisid:
- IRST (InfraRed Search and Track): passiivne seire- ja jälgimisandur hävitajatel ja laevadel. Skaneerib silmapiiri, tuvastab kümnete kilomeetrite tagant kuumad sihtmärgid ja ehitab nurgarajad.
- EO/IR direktorid õhu- ja rannikukaitses: stabiliseeritud kaamerapea järgib sihtmärki ja juhib tulejoont, sageli TTRi vaikse varukoopiana.
- Otsija jälitamine Rakett ise: alates pöörlevatest reticle-otsijatest varajastest soojusotsijatest kuni kaasaegsete pildistamis-IR-otsijateni, kes tunnevad sihtmärgi pildina ja isegi haaravad selle konkreetse osa ({{commentsTotal}})Passiivne astumine).
Radarijälgimise kaalutlus on just passiivne/aktiivne tasakaal Sõjalised rakendused keskkonnajuhtimissüsteemis ja Infrapuna:
| Radarirada (TTR) | IR rada | |
|---|---|---|
| Emissioonid | aktiivne — sihtmärk on hoiatatud (RWR) | ükski — eesmärk ei märka midagi |
| Vahemik/kiirus | vahetult mõõdetud | ei ole kättesaadav (ainult suund); nõutav on LRF (LRF)Laseri kaugusmõõtur) |
| Weather | peaaegu kogu ilm | udu/vihm/pilved halvendavad |
| Tundlik | chaff, RF- segamine, kiirgusevastased vead | signaalraketid, DIRCM, suits, termiline crossover |
Seepärast on tänapäevane praktika: sensorite liitmineTTR tagab vahemiku ja kiiruse, IR/EO pea pakub vaikseid, segamistundetuid nurgaradu; üks ebaõnnestub (jamming, again), teine kannab rada. Ründaja jaoks tähendab see, et üks vastumeede on harva piisav.