Mida saatja peab tegema
Saatja ()Radarisüsteemi komponendid* genereerib raadiosageduslikke impulsse. Selleks on kaks põhimõtteliselt erinevat kujundust ja erinevus määrab, mida radar saab teha:
- A elektrivõnkuja Tekitab impulsi ise, otse suure võimsusega. Lihtne ja odav, kuid iga pulss algab juhusliku faasiga.
- An võimendikett (ülemostsillaator) – võimsusvõimendi teeb kõigepealt nõrga, äärmiselt stabiilse signaali ja seejärel võimendab seda. Igal impulsil on teadaolev faas viite suhtes.
Seda teadaolevat faasi nimetatakse sidusus, ja ilma koherentsuseta ei toimu Doppleri töötlemist: väikese faasinihke mõõtmiseks impulsilt impulsile (Pulse-Doppleri radar ja liikuva sihtmärgi indikaatorRadar peab teadma, millise faasiga iga impulss jäi.
Magnetron: klassikaline ostsillaator
The magnetroni See on toru, mis muutis radari praktiliseks Teises maailmasõjas. Elektronid pöörlevad tugevas magnetväljas mööda resonantsõõnsuste ringi ja tekitavad nii otseselt võimsa mikrolaine. Magnetron on kompaktne, tugev ja odav — See on endiselt peaaegu igas merenavigatsiooni radaris (ja teie köögi mikrolaineahjus).
Selle puudused tulenevad asjaolust, et see on ostsillaator: iga impulss algab juhusliku faasiga ja sagedus triivib veidi temperatuuri ja kulumisega. Magnetronradar on seetõttu mittekoherentneTrikk, mida ta ikka veel suudab. MTI Radar mõõdab iga edastatud impulsi faasi ja lukustab selle külge lokaalse võrdlusostsillaatori. Seda nimetatakse pseudokoherent või koherentne vastuvõtt — piisavalt hea lihtsaks MTI, kuid liiga jäme kõrgklassi pulss-Doppleri jaoks.
Sidus võimendi ahel
Sidus radar ehitab oma saatesignaali kahest stabiilsest ostsillaatorist. The STALO (stabiilne lokaalne ostsillaator) tagab kõrge ja stabiilse sageduse; COHO (koherentostsillaator) alumine võrdlus. Nende summa võimendatakse ülekandeimpulssiks. Vastuvõtul segab radar kaja samaga STALO taandub vahepealsele sagedusele (Vastuvõtja: kajast krundini) ja võrdleb seda COHO Iga faasinihe on siis Doppler, mitte juhus.
Lõpliku võimendi jaoks on neli perekonda:
| Võimendi | Iseloomulik | Tüüpiline kasutus |
|---|---|---|
| Klystron | väga suur võimsus ja suur võimendus, kuid kitsasriba (mõni protsent) | suured maapealsed radarid, valgustusseadmed |
| Rändlainetoru (reisilainetoru)TWT) | väga lairiba (kuni oktavi ja rohkem), väiksem tippvõimsus | pardaradarid, PESAdPESA — Passiivne elektrooniliselt skaneeritud maatriks) ja eelkõige segajad |
| Ristväljavõimendi (ristväljavõimendi)CFA) | kompaktne ja tõhus, mõõdukas kasu | mereväe radarid, sealhulgas nende viimane aste AN/SPY-1 |
| Tahkeolek ()GaAs, GaN) | madal tippvõimsus transistori kohta, väga töökindel; pikad impulsside kokkusurumisega | T/R AESA de moodulidAESA — Aktiivne elektrooniline skanneering), kaasaegsed seireradarid |
Tahke olekuga saatjad ei anna megavatt-impulsse. Nad kompenseerivad pikkade impulsside ja suure töötsükliga ()Impulssradari tippvõimsus ja keskmine võimsussame: sama keskmine võimsus, mis on ajas laiali jaotunud ja siiski täpne lahutusvõime impulsi kokkusurumise kaudu.
Iga saatja jätab A sõrmejäljeMagnetron annab end ära läbi väikeste sagedushüpete impulsist impulsi; torusaatja läbi oma impulsi iseloomuliku tõusu- ja langusaja ning impulsi tahtmatu modulatsiooni (impulss).UMOP). Sellel tasemel ESM suudab ära tunda mitte ainult radaritüübi, vaid mõnikord ka üksiku komplekti: eriheitetekitaja tunnusandmed (()SEI). Ja kuna segajad peavad olema laiaribalised, TWT on ka tööhobusetoru EW maailma.
Radartutorial.eu kirjeldab iga toru ristlõike ja tööpõhimõttega: radarsaatjad.