Kaasaegne kommunikatsioon on teadlikult moosikindel. Kolm mõistet, millega sageli kokku puutud — selgitas siin:
- DSS (otsene levispekter): iga andmebitt korrutatakse palju kiirema, salajase pseudojuhuslikuga kiipjärjestusSignaal muutub laiaks ja häguseks, väikese võimsusega Hz kohta — See "lahkub" osaliselt müra põranda all. Ainult saaja, kes teab koodi, saab seda uuesti "koondada" (de-spreads); Kahju peab levitama oma võimu üle laia riba. See on tehnika GPS C/A koodi taga (GNSS ja navigatsioonisõda). Vt ka EW uued mõisted.
- FHSS (Sagedushüppe levispekter): saatja hüppab pidevalt paljude sageduste vahel vastavalt pseudojuhuslikule koodile; saatja ja vastuvõtja hüppavad sünkroonis. Kitsasribaline kahju tabab, kuid aeg-ajalt värav (EW uued mõisted).
- Eelist nimetatakse töötlemiskasumMida laiemalt sa levid, seda kahetsusväärsem on see, et sa läbi pääsed. — Põhjus, miks selliseid seoseid on nii raske häirida.
Lisaks sellele on võrgu struktuur:
- Üks võrguvõrk on võrk, kus iga sõlm on ühendatud mitme teisega ja andmed sõlmest sõlme "hops". Kui üks tee langeb ära (või on kinni jäänud), leiab liiklus automaatselt teise marsruudi. See teeb võrgusilma. vastupidavÜhe nupu sidumisest ei piisa.
- Üks MANET (Mobile Ad hoc Network) on võrk, mis organiseerib ennast püsiinfrastruktuuritaIga seade on nii lõppkasutaja kui ruuter ning nupud tulevad ja lähevad, kui nad liiguvad. Paljud sõjaväe taktikalised raadiod ja drooniparved töötavad nii. COMJAMi puhul tähendab see, et sul pole väljalülitamiseks ühte saatjat või masti — peate vajutama mitut nuppu korraga või ründama jagatud kontrolli / sünkrooni funktsiooni.Lainevormid ja arukas segamine).
Vastus sellele vastupidavusele on kognitiivne/adaptiivne segamine (EW uued mõisted): kahetsus iseloomustab linki reaalajas ja valib või sünteesib kõige tõhusama tehnika. — Ainus võimalus pidada sammu punkrite ja võrguvõrkudega.