Omadused
Flares on chaffi IR vaste: pürotehnilised kassetid (klassikaline magneesium/teflon/viton, "MTV"), mis põlevad eredalt mõne sekundi jooksul ja IR-otsija (inglise keeles IR Searchker)Passiivne astumineNad pakuvad kuumemat ja atraktiivsemat sihtmärki kui lennuk ise.
Klassikaline tööpõhimõte keskendub Tõeotsija esimesele põlvkonnale.Infrapunase spektri klassifikatsioon, Passiivne astumine"Kus on minu arvates kõige tugevam IR allikas?" Reostus 2000+K kiirgab (Stefan-Boltzmann,. –900 K — Otsija-värav libiseb lennukist põletisse, lennuk manööverdab eemale, rakett järgneb leegile.
Tõhusust määravad näitajad:
- Tõusuaeg: Tõrvikpõleti peab olema täistugevusega kümnendiku sekundi jooksul. — Enne otsija väljakult kukkumist.
- Põlemise kestus: Paar sekundit; Piisavalt pikk, et rakett otsustavalt valeks pöörata.
- Spektrisuhe: kus IR-ribad on energia (oluline tänapäeva otsijate vastu), Täiustatud raketid).
- Eraldamine: rakett pärsib ja kukub — täpselt kinemaatiline signatuur, millele kaasaegsed külvikud jälle filtreerivad (vt allpool).
- Ajastus ja numbrid: signaalraketid töötavad kõige paremini ennetavalt või otseselt MAWS-hoiatusel (Rakettide lähenemise hoiatussüsteem), programmides (mitmekordsed signaalraketid intervallidega) koos purunemismanöövriga, mis lülitab välja nägija enda väljalaske.
Kaitse raketid IR-juhitud relvade eest — Mitte radari või SAL juhtimise vastu. Millist ohtu ei ole sageli näha (passiivne otsija). Passiivne astumineSeetõttu paisatakse programmidesse sageli kana ja leeke. Ja päeva jooksul tänapäeva otsijate vastu: üks rakett on küsimus, pakett (flares + manööver + DIRCM) on vastus.
Täiustatud raketid
Otsijad õppisid rakette ära tundma; Flares õppis end varjama. Kaasaegne otsijate diskrimineerimine ja põletavad vastused:
| Taotlejate diskrimineerimine | Mida ta näeb klassikalises raketis | Leebe reaktsioon |
|---|---|---|
| kahevärviline (kaks IR-rehvi); Infrapunase spektri klassifikatsioon) | põletus põleb palju kuumem (suhe MWIR / LWIR erineb reaktiivmootorist) | spektraalselt modifitseeritud signaalraketidsegud, mis näitavad mootori spektraalsuhet |
| Kinemaatiline kontroll | ägenemine pärsib järsult ja kukub | aerodünaamilised/tõukeraketid: lennata platvormiga |
| Tõusuaja kontroll | Ebaloomulikult kiire intensiivsuse tipp | Doseeritud süüde, eelsoojendatud elemendid |
| Pildiotsija (pildiotsija)Passiivne astumine) | punktallikas vs. õhusõiduk-sílhouet | Suured/jagatud signaalraketid, voldid pildi täitmiseks — ja eelkõige: DIRCM (DIRCM)Suunatud infrapuna nõukogud) |
Muud täiustatud variandid:
- Varjatud/halva nähtavusega signaalraketid: põletada eriti IR-is ja vaevalt nähtav — ilutulestik ei näita igaühele oma asukohta (seoses transpordilennukite ja helikopteritega öösel).
- Pürofoori (erimaterjal) peibutised: fooliumid / osakesed, mis oksüdeerivad õhku ja moodustavad tohutu, "jahuti" kuumapilve mootorisarnase spektriga.
- Programmeerimisjaoturid: nõustamisarvuti valib tüübi, numbri ja intervalli vastavalt ohule (MAWS-klassifikatsioon) ja oma kinemaatikale — signaalraketid on muutunud tuletõrjelahendusega laskemoonaks.
Ühine lõim on identne Probleemid seoses ChaffigaIgasugune otsija diskrimineerimine on mõõdetav eeldus, iga põlenud põlvkond ründab ühte eeldust. Viimaste pildiotsijate vastu nihkub leegi peamine roll suunatud energiale: DIRCM.