Sissejuhatus
Müra segamine ründab kõige põhilisemat radarimehhanismi: avastamiskünnistPiirmäär, pidev valehäire ja automaatne kasumikontroll). Moosi tekitab müra — juhuslik energia — Ohvri radarisagedusel. See müra lisatakse vastuvõtja loomulikule mürapõrandale; CFAR-i lävi libiseb ülespoole ja kaja, mis esmakordselt ilmnes tunduvalt üle künnise, kaob selle alt. Radarit ei peteta, kuid pimestatud.
Ekraani mõju: helge, sumisev sektor haletsuse suunas ("strobe"). Operaator teab, et on olemas moosi ja millises suunas — Mitte ainult sellest, kui kaugel ja kui palju platvorme. See on kohe müra segamise peamine nõrkus: See on karje, mis reedab teie positsiooni asimuudis (ja võib sihtida koduseid relvi, Home-on-jamming).
Efektiivsus sõltub segamise ja signaali suhe (J/S) radarvastuvõtjas — Ja kuidas nutikalt haletsus jagab oma võimeid üle spektri. On kompromiss, mis struktureerib järgmised kolm lõiku: kahjul on lõplik võimsus ja radar saab sagedust vahetada. Kui sa levitad oma jõudu laialt (pimedust), oled sa igal pool nõrk. Kui sa kontsentreerid seda (punkt), siis oled sa tugev, kuid igatsed igat sageduste muutust.
Barri segamine
Koos hüpete segamine Saadab nuhina üle a laia sagedusribaga samaaegselt — piisavalt laiad, et katta kõik ähvardava radari (kahtlustatavad) töösagedused, sealhulgas kõik kanalid, mida üle sagedusliikuv radar suudab hüpata.
- Eelis puuduvad teadmised täpse nõutava radarisageduse ja radari sagedusliikuvuse kohta (Jampimise vältimine) ei aita — Iga kanal on juba hull. Mitu radarit tabatakse samaaegselt.
- Puudus: Võimsus on määrdunud. Võimsustihedus (W/MHz) igas radarikanalis on väike:
Tõkke segamine on seega tavaliselt suurte püsti platvormide töö, millel on palju põnevat võimsust, või kasutatakse vihmavarjuna, mille all töötavad täpsemad tehnikad. Ühe teadaoleva radari vastu on see raiskamine; tundmatu või sagedust laiendava ohupildi vastu on see ainus võimalus.
Täpiline segamine
Täpiline segamine on vastupidine: kogu moosi võimsus on koondunud kitsasriba Umbes ühe ohvri radari täpne töösagedus. Samad vattid annavad seega suurusjärgu võrra suurema võimsustiheduse kanalis, mis loeb — Maksimaalne J/S, selle ühe radari maksimaalne summutamine.
Tingimused ja puudused tulenevad otseselt põhimõttest:
- Sa pead teadma sagedust. Spot segamine sõltub täielikult ESM-ist ({{commentsTotal}})Elektroonilised toetusmeetmedKõigepealt mõõda, kus asub radar, siis sekku sinna. Kaasaegne kahetsus teeb seda automaatselt (sisselülitatud vastuvõtja).
- Sageduse agility on loomulik vaste. (()Jampimise vältimineKui radar hüppab teisele kanalile, lõhkeb täpiline räsar tühja õhku, kuni selle vastuvõtja järgneb hüppele. Hüpetel impulsi kohta muutub järgimine praktiliselt võimatuks.
- Ainult üks radar (või üks sagedus) korraga — erinevate rehvide radarivõrgu vastu üks täpiline vasar ebaõnnestub.
Spot ja jump-off ei ole seega konkurendid, vaid liuguri äärmused: võimsustihedus ribalaiuse katvuse vastu. Tavaliselt valitakse midagi nende vahel. — või järgmise lõigu kompromiss.
Pühitud koha segamine
Pühitud koha segamine Proovib mõlemast parimat: kitsas, võimas koht, mis kiire kiik üle laia ribaIga radarikanalit tabatakse perioodiliselt täispunktitihedusega ja aja jooksul on kogu riba kaetud.
- Iga üksiku radari vastu on katkendlik: lühike, kõva müra vilgub iga kord, kui pühkimine läbib. See küllastab vastuvõtjaid, käivitab valehäireid ja võib olla AGC-skeemid.Piirmäär, pidev valehäire ja automaatne kasumikontrolltasakaalust väljas — Mõnikord on see efektiivsem kui pidev nõrk müra.
- Sagedusahelaga radarite vastu töötab paremini kui puhas koht: kõikjal, kus radar hüppab, toimub pühkimine perioodiliselt.
- Nõrkus: Kahe käigu vahel on kanal puhas. Töötlev radar (integratsioon) Impulsi kokkusurumine ja impulsi integreerimineNendest puhastest akendest või tema edastushetkedest, mis on häälestatud neile, vaatab otse läbi nende. Efektiivsus sõltub suuresti pühkimiskiirusest võrreldes radari ajakonstantidega.
Kolme vormi kokkuvõte: Hüpe-off = kõikjal vähe, koht = üks koht täis, pühkimiskoht = kõikjal omakorda täis. Võit sõltub sellest, mida te teate (ESM!), kui palju energiat teil on ja kui kiire on radar.
Külgsagara segamine
Eelmised lõiked käsitlesid: sagedus; see on suunasRadari võtab vastu mitte ainult põhisagara, vaid ka — nõrgenenud — külgsagarategaPeasagarad, külgsagarad ja seljasagarad). Külgsagara segamine töötab: Piisava võimsusega kahju lükkab oma müra või vale kaja läbi külgsilmuste sissepoole, Pole tähtis, kuhu antenn sel hetkel vaatab..
Mõju erineb oluliselt peasagara segamisest:
- Peasagara segamise puhul liigub ainult sektor kahjuks häiritute suunas — operaator näeb ühte stroobi ja teab suunda.
- Külghõlma segamisel tekib rike ühtegi antenni asukoht sees: kogu ekraan saastab ja valed sihtmärgid ilmuvad juhuslikele asimuutidele (radar määrab lisaks kõik, mis tuleb selle peasagara suunas). Suunatud informatsioon imeb.
Hind: külgsagarad valetavad 25–40 dB allpool peasagarat, nii et kahju vajab tuhandeid kuni kümneid tuhandeid kordi rohkem võimsust kui peakiire sama efekti jaoks — Lähedalt vaadates on nad kenad (vasakul). Radari segamine).
Radaripoolsed vastumeetmed on olemas ja tõhusad ({{commentsTotal}})Peasagarad, külgsagarad ja seljasagarad): külgsagara valgendamine (laia mustriga abiantenni võrdlus) — Kui signaal muutub abiantennil raskemaks kui peaantennil, tuleb see läbi külgsagara ja heidetakse kõrvale. adaptiivne nullmoodustus (faasilised massiivid pöörlevad mustris sügavat nulli moosi suunas). Võistluse peasagara ↔ külgsagara on seega klassikaline näide ECM-EPM tsüklist alates Kolm osa elektroonilisest sõjapidamisest.