Kõik eelmised peatükid kirjeldasid, kuidas andurid ja relvad elektromagnetilise spektri kasuta. Elektrooniline sõjapidamine (EW, elektrooniline sõda) on sõjaline võitlus selle kasutamise eest: keelata spektrit vastasele ja kindlustada see oma tarbeks.
Praegune (NATO) määratlus:
Elektrooniline sõjapidamine See on sõjaline tegevus, mis kasutab elektromagnetilist energiat elektromagnetilise spektri ärakasutamiseks, selle tõhusa kasutamise keelamiseks või piiramiseks ning selle enda kasutamise kaitsmiseks.
See definitsioon sisaldab kolme tegusõna, mis on täpselt välja kolm jaotust.Kolm osa elektroonilisest sõjapidamisest):
- Exploit — Kuula spektrit, et saada teavet: kes saadab, kuhu ja mida see tähendab? (ESM)
- Eitamine/rünnak — aktiivselt häirida, eksitada või keelata vastase spektrikasutust. (ECM)
- Kaitse — Veenduge, et teie enda andurid ja ühendused töötavad hoolimata teisest ECM-ist. (EPM)
Miks see on eraldi väli, tuleneb otseselt eelmistest peatükkidest: kogu tulejuhtimise järjestus (inglise keeles)Tuletõrjesüsteemi rakendamine keskkonnajuhtimissüsteemi abilja peaaegu kõik juhtimismeetodid (Rakettide juhtimine) toetuda EMS-ile. Kes iganes spektri kaotab, on samal ajal pime, kurt ja rumal. — radarid ei näe midagi, ühendused kukuvad, relvad lähevad mööda. Kaasaegsed konfliktid algavad peaaegu alati võitlusest spektri pärast.
Vanemas (ja suures osas Hollandi) kirjanduses nimetatakse kolme sammast ECM, EPM ja ESM. — See klassifikatsioon järgib seda õppematerjali. Praeguses NATO/USA doktriinis nimetatakse samu funktsioone Elektrooniline rünnak (EA) Elektrooniline kaitse (EP) ja Elektrooniline [sõjandus]toetus (ES). Sisu on sama, ainult etiketid erinevad.